Teekond Lihukalt Ha´afevale oli täis üllatusi ja hämmastusi. Nautides merel kes päikest, kes kirjandust või omaette mõlgutamas mõtteid, avastasime ühel hetkel lähenemas vaala. Suurest uudishimust lähenes vaal ühelt jahi küljelt teisele ja seejärel pealekauba neli-viis autiiru ümberringi. Nähtust põnevil ja elevil hüppasid Heiki, Toonart ja Marko vette. Mina haarasin video ja Kristjan kaamera ning lõbus fotosessioon võis alata. Õnneseen Toonart oli parasjagu jahi taga kui vaal suure autiiruga pööras nina ringi ja ujus ootamatult otsejoones Toonarti suunas. Toonart Rääsk kui vaala kõrval sääsk, junn jahe sai peaagu infarkti. Suur vaalsõber ujus Toonartile otsa, suudles, lõi teda sabaga ning hüvastijätauks ujus uhkelt minemaJ Sellest kõigest räägib minu poolt miljoneid väärt valminud video, millest üht võib silmata peagi teksti all ja teist Marko poolt lisatuna kodulehel http://www.youtube.com/watch?v=rigmKbWdnEg
Järgmine päev teekonnal Eua saarele avastasime kümneid vaalu avamerel kes ujusid uhkes üksinduses, kes paarikesi ja kes mitmekesi.
Pärast paari tundi tutvust Eua saarega, olime parasjagu kail kui märkasime eemalt Nordea katamaraani suunas kahte ujuvat hiidvaala. Jahil oli parasjagu Toonart. Vaalad kes tundsid ilmselget huvi millise jahiga on tegemist, ujusid lähedale. Üks paadi kõrvalt ja teine paadi alt. Toonart taaskord hirmust kange, istus maha ja luges meie issanda palvet. Laev jäi püsti ja Toonart terveks.
Täiendavalt vaaladest: http://www.ilmareis.ee/2011/07/12/eua/
Vaalade selgade ja sabadega oleme juba harjunud. Aegajalt hüppab mõni neist terve kerega veest välja ning sajab kolossaalse plartsuga tagasi. Mõistagi juhtub selline asi alati liiga ootamatult ja liiga kaugel. Nüüd korraga on magav vaal otsekursil, vedeleb valge kõht ülespidi ja küljeuim ripakil. Lülitame mootori välja, inertsist libiseme õige lähedale. Vahetult enne kokkupõrget mauk ärkab ning hakkab laeva alt edasi ja tagasi läbi ujuma. Kui tema võimas kogu kiilu alla tuhiseb, jääb hing kinni, kas ta ikka tunnetab oma gabariite. Kargame merre, et väikese allveelaevamõõtu elukat vee alt takseerida. Siis järsku ujub ta meie suunas ja sukeldub otse Toonarti näo ees, virutades sabaga kerge plätaka. Toonart väidab, et nende pilgud kohtusid aga kus selle peletise silm täpsemalt asub, mina küll ei jõudnud märgata. Kuni hämardumiseni võib kõikjal ümberringi vaalu näha. Vesi on planktonist tihke, ega nad tühja koha peal jaurata ei viitsikski.
Marko Matvere, 11.07
No comments:
Post a Comment