OSSINOVSKITE ÄRASAATMINE, 16.07

Väsimusjäljed näol, päiksest parkinud jumekas keha, rõõmus meel, lõputud anekdoodid, mereväsimus ja laeva hülgamisest säravvalge naeratus ning õnnest särav pilk. Sellistena meenuvad Irina ja Oleg. Suurt sündmust kordav kohustuslik lõpupidu söögi joogi ning klassikalise lahke tänukõnega. Hüvastijätt Jaani ja Marko kaunite laulusõnade saatel..

veereb laineid kiilu alla

kaugele viib võõras tuul...

..meri meid on võtnud kanda

andnud andeks meie vead..

..tunneme kes jäid meist randa

soovivad meil haed.. soovivad meil headJ