Hommikul silmad avades vaatas meile vastu Eua rannik.
Rannikut ja sadamat ründasid suured lained, vedas et Nordeaga ei hakanud sisse sõitma sadamasse, see oli mõeldud ainult väikestele laevadele. Lõpuks olime maal ja autokastis teel rahvuspargi poole. Kontoris anti meile käsitsijoonistatud kaart ja siis asusimegi matkale: lootuses näha lookoute, poole ja koopaid. Käisime tund, käisime kaks, vahepeal kadus tee ja teravad roosivarred käisid mööda jalgu. Annika tegi kukekõndi. Selgus, et olime eksinud.
peale 4 tunnist matka kaunis metsas saime jälle "pargist välja", hinnanguliselt ca 20km matka seljataga. neli õlut ja kolm võileiba leidsid kiirelt oma koha, kui esimesse söögikohta (hideaway resort) jõudsime.
õhtul siis teel tongatapu poole.
No comments:
Post a Comment