Peale lahkumist Lifuakalt ja seiklusrikast päeva vaaladega (millest kindlasti Annika pikalt kirjutab), saabusime õhtuks Haafeva rannikule ööbima. Eemalt reidilt paistis laguenenud kai ja saare keskel mobiilimast, mis andsid tunnistust saare asustusest. Jäime ööbima, et järgmine hommik minna avastusretkele. Hea vaalapäeva puhul pakkus toonart shampust, Raul leidis oma tagavaradest veisefileed, mille juurde sobis suurepäraselt kodune kartulipudru. Sigar, mille Lifuakalt õnnestus hankida, oli mõnusaks nauditavaks päeva lõpuks.
Peale hommikusööki siis kummipaati ja maale. Peale ca kilomeetrist teekonda läbi raja jõudsime saare teisel küljel asuva külani. Värav oli kinni ja küla ümbritsetud aiaga. Juba tavapäraseks saanud sead tänavatel, inimesed olid esialgu umbusklikumad kui eelnevatel saartel. Üldiselt oli küla puhtam ja korrapärasem kui eelnevad, tundus et kord oli rohkem majas. Üks pikk tänav, millest siis hargnesid laiali paar majapikkust kõrvaltänavaid. Tunde järgi vast üks 300-400 elanikku. Vahepeal sattusime usumeeste kogunemisele: viis eri usulahu liidrit istusid ja arutasid elu ja usumõtteid.
Lõuna paiku hakkasime siis Eua suunas sõitma, peale pooletunnilist sõitu jäi otsa kuldmakrell ehk mahi-mahi (vene keeles skumbria). Õppinud mehed ja kiired liigutused ning peagi saigi Raul juba fileerima hakata. Õhtuks siis teadagi söögiks kala.
No comments:
Post a Comment