SUUR KALA:

1,80 pikk, 16kg pika ninaga jurakas eks peagi kuulda, mis kalaga tegu. Raamatus tundub lähim lühikoon-odanina olevat. Kinnipüüdmisel sõitis toonartile oma odaninaga jalga sisse, vigastused õnneks pealmised

MERIMADU.

Neid oli Niue ümbruses tõesti palju, mis nullis ühe  erandina ära Annika ujumise ehk vettemineku. Nii meres kui mujal oli neid triibulisi madusid tõesti palju. Väidetavalt ülimürgised ent mitte agressiivsed (ehk nad ei ründa sind). Ühe saime ka hästi pildile.

NIUE (25.-28.06)

Maa, lõpuks ometi maa, peale ligi viite ööpäeva merel oli see õnnis tunne. Kummipaadiga maale peale tolliformaalsuste sooritamist, samas kõikumine ei kadunud, vaid jätkus ka kindlal maal.

Niuvel siis nõks üle 1000 elaniku, saare ümbersõit ca 60km pikkune (mille tegime ka autoga ära)

Esimene päev siis chillisime pealinnas Alofis (sic on seda pealinnaks nimetada ), kasutasime interneti hüvesid jahtklubis ja sellele siis järgnes havai stiilis buffet õhtusöök koos kohalike esitatud tantsudega. Tundus, et kogu küla inimressurs oli tantsima pandud (ehk siis 5 tüdrukut ja 5 poissi J). Söök oli suht saast ja nagu saarele omane siis kallis.

Niue oli oma hinnatasemelt eriti kallis: õlu poes ca 4-5NZD (3EUR), lihtne curry india restoranputkas 18NZD (12EUR, annab tallinna hea restorani hinnataseme välja), lihtsad Uus-Meremaa veinid 20NZD alates (13EUR)

Pühapäev ja pannkoogid: paras tegemine kuuma grilli kohal, vett tilkus kõvasti J, aga selle eest said need tehtud (vaatamata piima puudumisele).

Teine päev võtsime toonartiga koos ette jalgrattamatka mööda rannikut põhjapoole: Limu Pools ehk basseinid, mis on mere ääres ja peaaega mageda veega. Edasi siis Matapa Chasm, kus Niue kuningad olid ujumas käinud (pikk bassein, kus isegi annika jalad ja kõhu märjaks tegi) ning võimsad Talava Arches koopad.

Tagasi jõudes hakkas torm üles kerima, raul oli meile kummipaati jätnud kirja, et peame ümber siduma teise tugevama poi külge. Kuna laevas ainult mina, annika ja toonart, siis pidime nende väheste jõududega hakkama saama: annika haaras poi, mina siis sidusin värskeltõpitud sõlmega paadi jälle kinni.

Tundub, et Niuel ei tegele keegi mingi asjaliku tööga, kui poemüüjad välja arvata. Riik saab suuri abirahasid Uus-Meremaalt ja Euroopa Liidult (?), mis siis elanike vahel kergelt korruptiivselt ära jagatakse või finantseeritakse riiklikke töökohti (toonarti sõnul tollis tööl 40-50 inimest, mis teeb ühe ametniku ühe turisti kohta naljaga pooleks).  Kanad kuuluvad kõigile, jooksevad ringi, kuid keegi neid püüda ei viitsi, sest kanaliha saab poest juba fileerituna. Kalal keegi ei käi. Palju tühje majasid, sest noored ja asjalikumad on emigreerunud Uus-Meremaale ja Austraaliasse karjääri tegema.

Öö oli tõeliselt tormine ja rahutu, pois seisvat paati peksid lained tõesti kõvasti. Hommikul üritasime siis viiekesi (jaan ja raul ööbisid maal) maale saada, ent esimene katse luhtus. Laine peksis 3-4 meetri kõrgusest kaist peaaegu üle ja oleks tõenäoliselt peksnud ka meid vastu kaid koos paadiga. Paar tundi ootamist ning 12 paiku saime maale. Marko hankis poliitikutelt, kellega nad eelmine päev napsu olid võtnud auto ja kiire ringkäik ümber saare, säravaimaks siis palmisalu, mis keset korallkividest kaljusid, ümbritsetuna skulptuuridena mõjuvatest kivikujudest.

 Nii naljakas kui see ei olnud, siis tagasipöördumine merele oli mõnus: ootamas siis kaks ööpäeva sõitu ja Tonga Vava’u ehk põhjapoolseim saarestik. 

Kiri Gretule.

Tere kallis! Merel ja maal on vahva. Usun ja loodan, et sinul kodus veegil vahvam. Reis sinu jaoks ilmselgelt raske ja igav. Merel olles tuleb varuda kannatust ja mõelda endale tegevust. Piiravaks asjaoluks võimalik halb ja ebakindel enesetunne. Ehk parimad sõbrad oih, aih ja uih. Luban, et kirjutan sulle edaspidi rohkem, teen palju pilte ja võimalusel jälle helistan. Igatsen VÄGA sinu imearmast ja rõõmust pakatavat pilku, rõõmukilkeid, tuhandeid küsimusi ja üheskoos olemisi. Kallistan ja armastan.

Torm

On  esmaspäev, 27.juuni kell 10:01. Vihma sajab ja merelaine murrab. Istume laevas vangis ja ootame võimalust pääseda mandrile. Kohaliku info järgi 4-5 h pärast torm vaibub. Siit ka sobiv hetk kirjutamiseks. Peagi loodame pääseda saarele. Ees ootab matk teiselpool saart.

Niue

Toriseva vanamehe näokujuline korrallmätas Vaiksel ookeanil. Esimesed asunikud pärinevad Samoa ja Tonga saarelt u 1000 aastat tagasi. Saarel parlament ja 5 ministrit. Valitsejaks peetakse Inglise kuningannat, Elizabeth II . Kohalikud ülisõbralikud ja usaldusväärsed. Üks väiksemaid (u Paide suurune) iseseisvaid riike maamunal. Tähelepanekud: mürgised merimaod. Merel puudub päästesüsteem. Kohalikele Jaan swedish guy ja Marko venelasest  rusikakangelane. Saarel valmib parim cappucino, mida seni saanud olenJ

Elu merel

Esmalt põnevus. Hiljem tappev igavus ja igatsus, kellel maa kellel kodu järele. Minul hetkel maa kui stabiilse jalgealuse järele. 

Jaanipäev

Korrates Kristjani sõnu, saabus Jaanipäev  küünlavalgel, tähise taeva, helendavate planktonite ja Jaani südantliigutava laulu saatel. Enamaks jääb sõnadest puudu ja rohkem pole vajagi. Kohalolek räägib rohkem kui tuhat sõna ja nähtu kuuldu iseenda eest. 

Esimesed päevad merel

Ei noh, kui juba siis juba. Ühine otsus sündis koheselt lahkuda Rarotonga saarelt ja võtta ette esimene ning ühtaegu pikim retk ehk 5-6 päeva merel. Hirm merehaiguse ees. Raviks ingveritabletid, üks hommikul ja teine õhtul. Tulemuseks hea enesetunne.

Ennäe imet, kuuenda päeva hommikul ärgates silmapiiril Niue saar.

Nordea ja meeskond

Hetkeseisuga siis 6 meest ja üks naine. Parim, mida soovida võib. Mina kui meeskonna noorim pesamuna, kuus hoolitsevat ja ümbritsevat meeskonnaliiget.

Meeskonnast lähemalt.

 Alustan Toonartist. Tõeline merelõvi, vapper meremees ja hoolitsev meeskonnaliige. Näinud nii mõndagi, maal ja merel. Purjetanud poole oma elust ja seda merel kokku u 25 000 miili. Õnnelik pereisa.

Jaan, hingelt romantik, loomult soe ja siiras imelahe laulumees. Näinud, kuulnud ja teinud elus palju. Alustas noorpõlves bioloogia õpinguid, lõpetas aga näitekooli. Sealt edasi 15 aastat oma elust  Linnateatris, eemal perest  ja vihkamine näitlejatöö vastu. Täna kirjutab ja laulab oma imelised laulud kõik ise. Elab õnnelikult Vilsandil ja valvab saart. On tõeline õnneseen ja 2 toreda poja isa.

Marko, mehine ja tuline eesti mees. Vahva ja valvas reisikaaslane. Vabal ajal purjetab. Näitleb ja laulab ning aitab teostada reklaame. Õnnelik pereisa. Raul, laeva peakokk.

Heiki. Erialalt agronoom. Puutunud kokku põllumajanduse ja eraettevõtlusega. Hingelt rännumees. Igati tore ja asjalik reisikaaslane. Viie lapse pereisa.

Liituvad peagi Toonarti sõbrad, Irina ja Oleg Ossinovski. 

Pildid

Kannatamatutele: need küll töötlemata, ent sealt lingi alt leiate ilma kommentaarideta pildirea

https://picasaweb.google.com/Kaleviste/SuurIlmareis02?authkey=Gv1sRgCPX05NSKm-P5ogE&feat=directlink

Esimesed 5 ööpäeva ja sihtkoht

Teekonnaks siis Rarotongalt Niue'ni (üks täpp keset vaikset ookeani), distantiks 600meremiili (ehk siis 1000km, hea moskva ots tallinnast) ja loodetavasti jõuame 25. Juuni päeval sinna ka kohale teekonnal, mida alustasime 20.06 õhtul. Muuseas 600 meremiili pidi olema distants, millega võib juba tallinnas uhkustada, balti meres selle läbimine juba tõsine ettevõtmine ja töö.

Niuve on pindalalt suurem kui Rarotonga ent elanikke 10 korda vähem, viimastel andmetel 1100. Vulkaaniline ja kõrge saar teevad temast loodetavasti mõnusa koha matkamiseks. Lonely planet lubas lisaks ka vaalasid, kes oma poegadega saare varjus, merimadusid, kes mürgised ent väheagressiivsed, kauneid laguune ja külalislahket rahvast. Eks siis järgmistes kirjatükkides kinnitan või lükkan ümber.

(Jaani)tuli ja (Jaani)laul

Mis hea jaanipäev see ilma tuleta ja jaani lauluta. Mõlemad olid olemas 23.juuni õhtul. Pange pandi küünlad, mis tundusid tulena. Laul muidugi ehtsast jaani klassikast: pimedas, laeva ninaosas, tähistaevas sillerdamas tähtadest, helendavad planktonid laeva alla veeremas.

Toit ja söögid

Söök on siis regulaarne ja toitev: hommikusöök (8.30), kerge lõunaoode (ca 13) ja korralik õhtusöök (enne pimedat ehk hiljemalt kell 18.00), õhtusöök koos juttudega kipub kauem või vähemalt paar veini kauem kestma.

Rauli kohta jätkub ainult kiidusõnu. Nagu ütles toonart: ei ole teada, mida nad teeksid ilma Raulita. Fenomenaalne pidi olema oskus, saada kõik asjad korraga valmis.

Täna oli esmakordselt ametis Heiki, kes tegi kodust ja head hakklihakastet.

Ja jaanilaupäevaks siis minu risoto ja Raulilt piparmündimoosiga uus-meremaa lammas.

Raamatud

Lugemine (kui vähegi merahaigus lubab) on parim ajaviitmise meetod laeval. Kolm päeva ja kaks raamatut selja taga. 17.90 ja jutustus prantsuse reklaamiärist ei kuulunud parimate teoste hulka ent lapiduse kiire raha väga hea rootsi krimka.

Korraldusest laevas:

Elektrit saab korra päevas kui generaator sisse lülitatakse, või tuleb loota väiksele tuulele ja mootori sisselülitamisele.

Mageda veega tuleb väga kokkuhoidlik olla, kraan poolavatuna ning ainult vajalikud toimingud.

Peseme laeva tagaosas: kausiga merevett, shampoon, pärast trumlisse ehk siis laeva tahaosasse kätega redelist kinni hoides vette loputama.

Kolme tunni kaupa ollakse öösel vahil, meie kui reisijad ainult solidaarsusest. Kella 20-23jaan, 23-02marko, 02-05raul koos minu vaimse toega ja 05-08toonart koos heiki moraalse kaasviibimisega.

Täna võeti meid ka ametlikult meeskonnaliikmeks: sinised jaani joonistatud logoga särgid olid sellest füüsiliseks tunnistuseks.

Kalad

Esimene suur värviline purakas hakkas kinni paari tunni pärast, kui esimene õng sisse lasti. Purjed maha, mootor vaikselt käima ja asutigi kala väsitama. Marko kui tapmisekspert tegi oma töö ja varsti oligi 11kg saak kaldal. Õhtusöök olemas Rauli suurepärases teostuses.

Nõudepesemine

Kordamööda siis toimkonnas, täna (22.06) siis mina eilsete jaani õpetussõnadega: kausiga magedat vett, millega viimases faasis loputada üle soolase veega pestud nõud. Muu nagu ikka, ainult et käsitsi.

Merehaigus

Usun, et kokkuvõttes tegid ingveritabletid head tööd, kuigi esimene ööpäev oli keha ja pea hell mis hell. Kerge külm higi seljal, eriti peale seda, kui korraks raamatut lugeda üritasin. Ent täna teisel päeval on see loodetavasti minevik, oma osa andis kindlasti ohter uni.

Kristjan 22.06 õhtu

Rarotonga

Saabumine saarele. Uus-Meremaa asub Eestist otse vaadates läbi teiselpool maakera ehk linnulennult Tallinnast umbes 17 000 kilomeetri kaugusel. Riigis elab lambaid rohkem kui inimesi ehk 3,5 miljonit inimest ja 50 miljonit lammast. Esimene ehmatus tabas mind Aucklandi linnas, avastades enda ümber kohalikud põliselanikud maurid ehk maoorid. Maoorid on väga suured, võrdeliselt seda nii pikkusesse kui laiusesse. Rarotongalasi iseloomustab kannibalism ehk vaenlase hävitamine, küpsetamine ja hiljem naudinguterohke söömine. Iseloomult väga kiuslikud ja seadusekuulelikud. Miks nii? Olime ennast parasjagu registreerimas lennureisile Rarotonga kui avastati lennujaama süsteemis puudulik info meie edasisest kulgemistest Rarotonga saarelt Fiji saarele. Tõestuseks nõuti dokumente ja pilte katamaraanist "Nordea". Lõpp hea kõik hea. Edasi toimus kõik linnulennul, esitasime täiendavaid tõestusmaterjale ja lõpuks lasti meid ka pardale.

Rarotonga. Esmalt üks naljakas asi ootas Cooki saarele Uus-Meremaalt lennates meid ees. Nimelt kusagil tee peal ületasime kuupäevajoone. Tähendas see nimelt seda, et kui Uus-Meremaal olime Eesti ajast 11 tundi ees, siis Cooki saartel oleme Eesti ajast 12 tundi taga. Ehk siis olime 19. juuni Uus-Meremaal praktiliselt õhtusse saatnud, kui läksin lennukile ja Cooki saartel alustasin uuesti 19. juuniga. Nipp neile, kes soovivad aega peatada või vastupidi sama teed tagasi sõites kasutada võimalust ja jätta mingi kuupäev elust vahele. Meie valisime selle esimese. Rarotonga lennujaam oli imearmas ja imetilluke. Vaatamata sellele, et maandusime peale kella 2 öösel, mängis terminalis elav muusika. Kohalik maoorikeelne lembelaulik laulis oma laulu ja mängis pilli ning lõi pillimänguga esimesest saarele saabumise hetkest tunde, et algab puhkus.Polüneesia kombe kohaselt oli hotell lillevanikutega ja mikrobussiga vastas ja sõidutas meid esimesse perehotelli nimega Puaikura Reef Lodge. Hetkel oleme teises toredas ööbimiskohas Sunset Resort. On varahommik, kristjan magab ja mina panen kirja oma esimesed read.

Matk läbi saare. Rarotonga saar on suure pannkoogi kujuline. Asustus paikneb rannikul, jättes saare keskosa üksnes metsiku looduse ja mägede päralt.Mööda rannikut kulgeb autotee, mis teeb saarele 32 kilomeetriga ringi peale. Parvlaeva kapteni käsul, võtsime eile ette käigu sisemaale ja matkasime risti läbi saare. Matkasime kolmekesi omal käel. Matk kujunes vahvaks seikluseks. Rada oli väga mägine ja tõusud kohati väga järsud. Mäetipus tervitas meid hingemattev vaade ja kaks meist agaramat prantslast. Praeguseks kõik. Täna päeval plaanime laenata rattad, rännata mööda rannikut ja avastada looduskauneid kohti. Õhtul ühineme pidulikult ilmareisi paadiga ja alata võibki meie imeline suur-maailmareis üheskoos  katamaraaniga "Nordea".

Lennujaamad

4 tundi Rarotongale

Olles parajalt küps lennureisist king-kong, auckland ja rarotonga saar - oleme nö aklimatiseerunud ja valmis ühinema parvlaevaga "Nordea". Miks? Llennureisid on teinud meist "kõigega nõus", sõnakuulelikud ja  väga headrahulikud reisikaaslased:)

Annika

Lennujaamad

3 tundi lendu londonisse. 

12 tundi hong kongi

12 tundi auklandi

süüa sai hästi ja korralikult. 2 korda kõigil lendudel aga öö ja päev täiesti segamine. 

täna siis jalutus päeval (ööl?) auklandis: linn, botaanikaaed, burger kaubanduskeskusesse ja tagasi lennujaama. ees ootab viimane 4 tunnine lend ja juba olemegi rarotongal. 

kohtusime meie reisikaaslase heikiga. tundub tore ja asjalik. agronoom. vaatame, kas kuu pärast sama arvame. 

kohalikud pärismaalasi on kasvult suured (nii pikkusesse kui laiusesse), see oli üks tänase päeva tõdemusi, ja kohalik tundub üldse lai mõiste: palju veel lisaks asiaate. peaks vist natuke rohkem ennast siinse (uus-meremaa) ajalooga kursi viima, paneks paremini pildi kokku. 

 

Tallinna Sadam

Superstar. Kes? Laev

Reisi algus. Loodetavasti 50 tunni pärast oleme ka Rarotongal, vahepeal helsinki, london, hong kong ja päev aucklandis.